1Kal purbitu ku judeu ten? O kal ki balur di sirkunsison?
2Manga del, na tudu sintidu. Purmeru, pabia Deus fia nelis, i ntrega elis siKap 9.4 palabra.
3Si utrus i ka fiel, i ke gora? I ta pui Deus2 Tim 2.13 ka sedu fiel?
4Nunka! Deus ten ku sedu diNum 23.19-20; Sal 51.4 bardadi, nin ku tudu omi sedu munturus, suma ki sta skritu:
“Pa bu sedu justifikadu na bu palabras;
ora ku bu sedu julgadu, pa bu ngaña.”
5Si manera ku no ta fasi mal i ta mas pui bondadi di Deus raparadu, ke ku no pudi fala? O Deus i injustuKum 18.25 nan, ora ki na kastiganu ku raiba? (N na fala sumaKap 6.19 omi.)
6Nunka! Si i asin, kuma ku Deus pudi julga mundu?
7Si pabia di ña mintida, bardadi di Deus pudi mas parsi, pa si gloria, ke ku manda ami inda N na julgadu pa ña pekadu?
8Ke ku manda no ka na fala pa no fasi malKap 5.20; 6.1,15 pa i pudi bida bon? Bardadi, utrus akusanu kuma asin ku no ta fala, ma i mintida. Kondenason de jinti i justa elis!
Tudu jinti sta bas di pekadu9Nta i ke? Anos judeus no sedu minjor di ki utru jinti? Nau! No mostra ja kuma, judeus ku jintius, tudu sta bas di puderKap 11.32; Gal 3.22 di pekadu,
10suma ki sta skritu:
“I ka tenSal 14.1-3 nin un justu, nin un son.
11I ka ten kil ku ta ntindi;
i ka ten kil ku na buska Deus.
12Tudu jinti sai na kamiñu di Deus, e pirdi balur.
I ka ten kil ku na fasi ben;
i ka ten nin un son.
13Se bokaSal 5.9; 10.7; 140.3 podri suma koba di difuntu ku yabridu.
Se lingua ta fala son nganu;
venenu di kobra sta na se boka.
14Se boka inci di palabra fiu i malgos.
15Se pesDit 1.16; Is 59.7-8 ta lestu pa bai darma sangi.
16Se kamiñu son stragu ku koitadesa.
17E ka kunsi kamiñu di pas.
18E ka ta rispitaSal 36.1; Dit 8.13; Luk 23.40; Apok 19.5 Deus, nin e ka ta mporta ku el.”
19No sibi kuma tudu ku lei fala, i ta fala pa kilis ku sta bas di lei, pa tudu bokaKap 2.1-2; Jo 9.2-3; Ez 16.63 pudi kala; tudu mundu ten ku fika bas di julgamentu di Deus.
20Nin un algin ka na ojadu justu pabia di guardaKap 7.7; At 13.39; Gal 2.16; 3.11 lei, ma lei ta mostranu pekadu.
Manera ku Deus ta fasinu justu21Gosi Deus mostra manera ki ta fasi jinti justu; i ka pabia di lei, ma librus di leiLuk 24.45-47; Eb 11.4 ku di anunsiaduris e ta konta kusa del.
22Deus ta fasi jinti ku fiaKap 4; Fil 3.9 na Jesus Kristu pa e sedu justu. El i ka ta fasiKol 3.11 skuju; i pa tudu kil ku ten fe.
23Tudu jintiKap 11.32; Ekl 7.20; Gal 3.22-23 peka; e ka yangasa naturesa gloriosu di Deus.
24E ta ojadu justu sin paga nada, pabia di fabur di Deus, manera ku Kristu Jesus kaplintiMat 20.28; Ef 1.7; Kol 1.14; 1 Tim 2.6; 2 Tim 1.9; Titu 3.5,7; Eb 9.12; 1 Ped 1.18-19 elis.
25Deus dal pa i sedu sakrifisiu,Kap 8.3; Sir 16.15; 1 Jon 4.10 pa jinti pudi fia, pa e purdadu se pekadu, pabia di si sangi. Asin Deus mostra manera ki sedu justu. Na tempu kuAt 17.30; Eb 9.15 pasa, na si pasensa, i purda elis pekadu ke fasi,
26pa i pudi mostra si bondadi ne tempu, kuma el i justu, i ta pui kil ku fia na Jesus sedu justu.
27Nunde ku njata1 Kor 1.29-31; Ef 2.8-9 sta nel gora? I ka ten! Pa kal roson? Pabia di kumpri lei? Nau, ma i pabia di fe.
28No rapara na bardadi kuma jinti ta ojadu justu son pabia diGal 2.16 fe. I ka pabia di kumpri lei.
29Nta Deus i son diKap 10.12-13; Gal 3.8,28-29 judeus? I ka Deus di jintius tambi? Sertu i delis tambi,
30suma Deus i un son, ku ta fasi judeu justu pabia di fe; i ta fasi tambi jintiu ku ten fe nel justu.
31Nta no na pirdinti lei pabia di fe? Nunka, ma no na firmanta lei.
Who We AreWhat We EelieveWhat We Do
2025 by iamachristian.org,Inc All rights reserved.