1Fariseus ku saduseus bai pa Jesus pa e pudi spurmental. E pidil pa i mostra elis un sinalKap 12.38-39 di seu.
2I ruspundi elis, i fala: “Di tardi bo ta fala: ‘No na tene bon tempu pabia seu i burmeju.’
3Parmaña bo ta fala: ‘Aos no na tene turbada, pabia seu i burmeju kargadu.’ Bo sibi rapara parsensa di seu, ma bo ka pudi rapara sinalis di tempus.
4E jinti di aos ku sedu mau, ku ka fiel pa Deus, e na buska un sinal, ma e ka na dadu utru sinal fora di kil di Jonas.” I disa elis, i bai si kamiñu.
Fermentu di fariseus(Mar 8.14-21)5Oca disipulus na kamba pa utru banda, e diskisiba di ranja pon.
6Jesus fala elis: “Bo toma sintidu, bo libra di fermentuKap 13.33; 1 Kor 5.8 di fariseus ku saduseus.”
7Elis e na diskutiba entri elis, e fala: “I pabia no ka tisi pon.”
8Jesus ntindi ke ke na fala, i punta elis: “Omis di puku fe, ke ku manda bo na diskuti entri bos pabia bo ka ranja pon?
9Bo ka ntindi inda, nin bo ka lembra di ki sinku ponKap 14.17-21 pa sinku mil omi, kantu kufu ku sobra?
10Nin bo ka lembra di ki seti ponKap 15.34-37 pa kuatru mil omi, kantu balai ku sobra?
11Kuma ku bo ka pudi ntindi kuma N ka na fala bos di pon, ma N na fala pa bo libra di fermentu di fariseus ku saduseus?”
12E kumsa ntindi kuma Jesus ka fala elis pa e libra di fermentu di pon, ma di nsinamentuLuk 12.1 di fariseus ku saduseus.
Pedru diklara kin ki Jesus(Mar 8.27-33; Luk 9.18-22; Jon 6.66-69)13Oca Jesus ciga na reẑion di Sesareia di Filip, i punta si disipulus: “Kin ku jinti fala kuma Fiju di omi i sedu?”
14E ruspundi: “Utrus fala i JonKap 14.2; Luk 9.7-9 Batista, utrus Elias, utrus Jeremias o un di anunsiaduris.”
15I punta elis: “Ma abos, kin ku bo fala kuma N sedu?”
16Simon Pedru ruspundi, i falal: “Abo i Mesias, Fiju di DeusKap 14.33; Jon 1.49; 11.27; At 8.37; 1 Jon 4.15; 5.5,13 bibu.”
17Jesus ruspundi, i falal: “Simon, fiju di Jonas, abo i sortiadu, pabia i ka omi ku mostrau1 Kor 2.10-12; Gal 1.16 e kusa, ma i ña Pape ku sta na seu.
18Tambi N na falau kuma abo i Pedru. Riba de pedraJon 1.42; Ef 2.20; Apok 21.14 N na kumpu ña igreẑa. Forsa di nfernu ka na bin pudi ku el.
19N na dau cabis di renu di seu. Tudu kil ku bu mara na tera i na maradu na seu. Tudu kil ku bu dismancaKap 18.18; Jon 20.23 na tera i na dismancadu na seu.”
20Dipus Jesus da si disipulus ordi pa ka e konta ninginKap 17.9 kuma el i Mesias.
Jesus fala di si mortu ku resureison21Disna di ki ora Jesus kumsa na mostra si disipulus kuma i pirsis pa i bai Jerusalen, i bai sufri ciuKap 17.22-23; 20.17-19; Is 53; Mar 8.31-33; 9.31-32; Luk 9.22; 17.25 na mon di garandis, ku ŝefis di saserdoti ku pursoris di lei, pa i matadu, i lantandaduKap 27.63-64 di mortu dipus di tris dia.
22Pedru lebal na un ladu, elis dus, i kumsa na raprindil, i falal: “Siñor, ten pena di bu kabesa! Di nin un manera e kusa ka na ojau.”
23Jesus rabida i fala Pedru: “Sai ña dianti, Satanas! Bu na disvian di ña kamiñu, pabia bu pensamentu i ka bin di Deus, ma i di omi.”
Kada kin dibi di leba si krus(Mar 8.34–9.1; Luk 9.23-27)24Jesus fala si disipulus: “Si algin misti bin ku mi, i ten ku negaKap 10.38-39; Luk 14.26-27; At 14.22 si kabesa, i lambu si krus, i sigin.
25Kin ku misti salbaKap 10.39; Luk 17.33; Jon 12.25 si vida, i na pirdil, ma kin ku pirdi si vida pa amor di mi, i ta ojal.
26Kal purbitu ku algin ta ten si i ngaña mundu ntidu, ma i pirdi si kabesa? O ke ku algin pudi da pa kumpraSal 49.7-8 si alma?
27Fiju di omi na bin bin na gloriaKap 24.30; 25.31; 26.64; Dan 7.10,13; Zak 14.5; At 1.11; 1 Tes 4.16; 2 Tes 1.7; Jud 14; Apok 1.7 di si Pape, ku si anjus; i na paga kada kin konformiJo 34.11; Dit 24.12; Is 40.10; Jer 17.10; Rom 2.6; 1 Kor 3.8; 2 Kor 5.10; Kol 3.25; Apok 2.23; 20.12; 22.12 kusa ki fasi.
28Na bardadi N na konta bos kuma, utru di bos ku sta li ka na muriKap 24.34 tok e oja Fiju di omi na bin na si renu.”
Who We AreWhat We EelieveWhat We Do
2025 by iamachristian.org,Inc All rights reserved.