1Na sugundu anu di si renansa, Nabukodonosor bin suña. I fika tarpajadu na sintidu,Kap 4.5; Kum 40.5-6; 41.8 i ka pudi durmi mas.
2I manda coma diviñaduris, jambakusis, pauterus ku astrologus, pa e pudi konta rei ke ki suña. E bin pursenta dianti di rei.
3Rei fala elis: “N teneba un suñu, ma N fika tarpajadu, N ka pudi ntindil.”
4Astrologus fala rei na lingua aramaiku: “Ñu Rei ta bibu pa sempri! Kontanu bu suñu, no ta splikau el.”
5Rei ruspundi astrologus, i fala elis: “Kil ku N suña i kaplin. Si bo ka kontan ke ku N suña, ku si splikason, bo na sapa-sapadu, bo kasasKap 3.29; Esd 6.11 na bidantadu muntudu.
6Ma si bo kontan ke ku N suña, ku si splikason, N na da bos manga di rikesa ku garandi rispitu. Pruntu! Bo pudi kontan ke ku N suña, ku si splikason.”
7E ruspundi sugundu bias, e fala: “Ñu Rei ta kontanu si suñu; no na splikau el.”
8Rei ruspundi i fala elis: “N sibi diritu kuma bo misti ngaña tempu, pabia bo oja kuma N toma ja disison.
9Asin, si bo ka kontan e suñu, ki un kastigu ku na sedu pa bos, pabia bo ruma entri bos pa ranja palabras di mintida ku nganu pa tisi ña dianti, ku speransa di kuma situason pudi muda. Asin, bo kontan suñu, pa N pudi sibi kuma bo pudi splikan el.”
10Astrologus ruspundi e fala rei: “I ka ten ningin na mundu ku pudi ruspundi e purgunta ku rei na fasi! I ka ten nin un rei, nin si i ten puder suma ke, ku ta pidi un kusa suma es pa si diviñaduris, jambakusis o astrologus.
11Kusa ku rei na pidi i kansadu dimas. Ningin ka pudi kontau ki kusa si i ka deusis ku ka ta mora na metadi di jinti.”
12Rei paña raiba tok i pirdi kontrolu, i da ordi pa mata tudu konsijaduris di Babilonia.
13Asin un ordi sai ku fala kuma tudu konsijaduris ten ku matadu. Jinti bai buska Daniel ku si kumpañeris pa e matadu.
14Oca ku Ariok, kapiton di guarda di rei, sai pa mata konsijaduris di Babilonia, Daniel papia ku el ku jitu ku jiresa,
15i puntal: “Ke ku manda rei da un ordi meduñu suma es?” Ariok splika Daniel asuntu.
16Daniel yentra, i pidi pa rei dal tempu pa i pudi splika suñu.
17Dipus Daniel bai pa kasa, i konta si kumpañeris, ku seduba Ananias, Misael ku Azarias, ke ku kontisi.
18I fala elis pa e pidi Deus di seu pa i ten pena delis, i mostra ki sigridu, pa ka Daniel ku si kumpañeris bin matadu juntu ku konsijaduris di Babilonia.
19Di noti Daniel mostradu tudu ki sigriduNum 12.6; Jo 33.15-16 na vison. I ngaba Deus di seu,
20i fala:
“Pa nomi di Deus ngabaduSal 113.2 pa sempri!
I el ku ten jiresa ku puder.
21I el ku ta kontrola mudansa di tempu ku oras,
i ta puiKap 4.17; Sal 75.6-7; Jer 27.5 reis, i tira elis.
I ta da jiresaTia 1.5 pa jirus
ku kuñisimentu pa ntindidus.
22El i ta mostra kusas funduJo 12.22; Sal 25.14 o sukundidu;
i sibi ke ku sta na sukuru;
lusKap 5.11; Sal 139.11-12; Eb 4.13; Tia 1.17 ta sta ku el.
23Deus di ña papes, N ngabau,
N falau obrigadu,
pabia bu dan jiresa ku forsa,
bu kontan ke ku no pidiu;
bu fasinu sibi suñu di rei.”
24Daniel bai papia ku Ariok, ku rei mandaba pa mata tudu konsijaduris di Babilonia; i yentra i falal: “Ka bu mata elis. Leban pa rei; N na splikal si suñu.”
25Logu Ariok leba Daniel dianti di rei, i fala rei: “N oja un omi na metadi di katibus di Judá ku na bin splika suñu di rei.”
26Rei punta Daniel (ku teneba nomi di Beltesazar): “Bu pudi kontan ke ku N oja na suñu, bu splikan el?”
27Daniel ruspundi rei, i falal: “I ka ten nin jiru, nin jambakus, nin diviñadur, nin pauteru, ku pudi konta rei ki sigridu ki na punta del,
28ma i ten un Deus na seu ku ta mostraKum 40.8; Am 4.13 sigridu. El i fasi rei Nabukodonosor pa i sibi ke ku na bin seduKum 49.1 na kabantada di tempu. Es i bu suñu ku vison ku bu oja na bu kabesa oca ku bu dita na kama.
29Oca ku bu dita la, bu pensamentus bai pa kusas ku na bin bin. Kil ku ta mostra sigridus i fasiu sibi ke ku na bin sedu.
30Ami N mostradu e sigridu; i ka pabia N jiruKum 41.16; At 3.12 mas di ki tudu jinti, ma pa rei pudi sibi si splikason, i pudi ntindi pensamentus ku pasa na si kabesa.
31“Ñu Rei, oca ku bu na jubi, bu oja un statua garandi dimas, ku na lampraba bonitu. I staba sikidu bu dianti, meduñu pa jubi.
32Kabesa di ki statua i seduba di uru finu, si pitu ku si brasus i di prata, si bariga ku si rabada i di kobri,
33si pernas i di feru, si pes, un parti i di feru, utru parti i di lama.
34Oca ku bu na jubi ki kusa, un pedra kortadu, sin ajuda diKap 8.25; 2 Kor 5.1; Eb 9.24 mon, i suta ki statua na pes di feru ku lama, i kebra elis tudu.
35Ki feru, lama, kobri, prata ku uru e kebra-kebradu tudu juntu, e bida suma pajaOs 13.3 na kau di masa arus na tempu di kebur. Bentu lebal tok i ka ojadu nin un padas, ma pedra ku suta ki statua i bida montaña garandi, tok i inci tudu mundu.
36“I es ku sedu bu suñu; gosi N na splika rei si signifikadu.
37Ñu Rei, abo bu sedu rei ribaEsd 7.12 di tudu reis. Deus di seu dau renu, puder, forsa ku gloria,
38i ntrega na bu mon tudu jinti ku limariasKap 4.21-22; Jer 27.6-7 ku kacus na kualker kau ke sta nel, i dau puder pa manda riba delis; abo i ki kabesa di uru.
39“Dipus di bo i na lanta utru renuKap 5.28,31 ku ka na sedu garandi suma di bo. Dipus i na ten un terseru renu, di kobri, ku na bin manda na tudu mundu.
40Dipus i na ten un kuartu renu ku na sedu forti sumaKap 7.7,23 feru, ku ta kebra-kebra i dana tudu. Suma ku feru ta kebra tudu kusa, asin ku ki renu na kebra-kebra ki utru renus.
41Suma ku bu oja pes ku dedus, un parti di lama suma kil ku ta kumpudu puti ku el, ku utru parti di feru, i na sedu un renu divididu. I na ten un sertu forsa di feru suma ku bu oja feru jagasidu ku lama.
42Suma ku dedus di pe seduba un parti di feru, utru parti di lama, asin ku ki renu na ten si forsa, i na ten tambi si frakesa.
43Suma ku bu oja feru jagasidu ku lama, reis na misti junta renus ku kasamenti, ma e ka na pudi liga ku ŋutru, suma ku feru ka ta jagasi ku lama.
44“Na tempu di ki reis, Deus di seu na lantanda utru renu ku nunka ka na danadu. Ki renu ka na pasaKap 4.34; 6.26; 7.14,27; Mik 4.7; Luk 1.32-33 pa utru pobu; i na kebra-kebraSal 2.9 tudu utru renus, i kaba ku elis. Ki renu na firmantadu diritu pa sempri.
45Es i signifikadu di ki pedra ku bu oja, kortadu na monti sin ajuda di mon, ku bin kebra-kebra feru, kobri, lama, prata ku uru.
“Deus garandi i fasi rei sibi ke ku na bin sedu dipus. Suñu i sertu; si splikason ka na maina.”
46Rei Nabukodonosor mpina ku rostu na con, i adoraAt 10.25; 14.13; 28.6 Daniel, i da ordi pa e fasil oferta di kumida ku purfumus bonitu.
47Rei fala Daniel: “Na bardadi bo Deus i Deus riba di utru deusis, i SIÑOR riba di reis, mostradur di sigridus, pabia bu pudi mostra e sigridu.”
48Dipus rei da Daniel un pusison altu, i dal manga di pursenti, i pul suma gubernadur di tudu pruvinsia di Babilonia, i pul ribaKap 5.11 di tudu konsijaduris di Babilonia.
49Daniel pidi rei; rei pui Sadrak, Mesak ku Abednegu pa e sedu administraduris di pruvinsiaKap 3.12 di Babilonia, ma Daniel sempri i ta tarbajaba na palasiu.
Who We AreWhat We EelieveWhat We Do
2025 by iamachristian.org,Inc All rights reserved.