1Dipus di SIÑOR bu Deus kaba ku ki nasons ki na dau se tera, tambi dipus di bu toma se prasas ku se kasas, bu mora nelis,
2bu na separa tris prasa,Sai 21.12-13 kada un na sentru di si area di tera ku SIÑOR bu Deus na dau pa bu tene.
3Tera ku SIÑOR bu Deus na dau pa bu yarda, bu na rapatil na tris reẑion. Kumpu stradas pa ki tris prasa, pa tudu omi ku mata algin pudi kuri pa la.
4Es i regra aserka di algin ku mata utru, i kuri pa la pa salba si vida: I ten ku sedu algin ku yara, i mata si kumpañer sin i ka tenelba na sintidu,
5suma algin ku bai matu ku si kumpañer pa korta leña. I lambu mancadu ku ki forsa pa korta po; feru salta na kaku, i paña si kumpañer, i matal. Ki omi ten ku kuri pa un di ki prasas pa salba si vida.
6Si bu ka toma ki midida, vingadur di sangi pudi serka ki omi nkuantu i ten raiba; si kontra kamiñu lunju dimas, i pudi pañal, i matal, sin i ka mersi muri, pabia i ka teneba nada na si sintidu kontra si kumpañer.
7I pabia di kila ku N mandau separa tris prasa.
8Si SIÑOR bu Deus aumenta bu terenu suma ki jurmentaKum 15.18 pa bu papes, si i dau tudu tera ki fala i na da elis,
9bu na buri separa mas tris prasa fora di ki purmerus. I na dau ki tera si bu obdisi tudu e mandamentus ku N na dau aos, bu pui elis na pratika, bu ama SIÑOR bu Deus, bu yanda sempri na si kamiñus.
10Separa ki prasas pa ka darmadu sangi di algin ku ka kulpadu na tera ku SIÑOR bu Deus dau pa bu yarda, pa abo propi bu ka bin sedu kulpadu di darma sangi.
11Si algin ten odiu kontra si kumpañer, i montia manera di yangasal, i lanta pa el, i matal, i kuri pa un di ki prasas,
12garandis di si prasa e na manda buskal la, e ntregal na mon di vingadur di sangi pa kilaKap 27.24; Kum 9.6 matal.
13Bu ka na purdal, ma bu na tira di Israel kulpa di darma sangi di algin ku ka kulpadu. Asin kusas na kuriu diritu.
Pedras di limiti di terenu14Ka bu mundanta pedra di frontera di terenu di bu visiñu, ku jinti di antigu pui, oca ke rapati conKap 27.17; Jo 24.2; Dit 22.28; 23.10; Os 5.10 ku bu yarda na tera ku SIÑOR bu Deus na dau pa bu tene.
Tustumuñas15Un tustumuña son ka ciga pa kondena algin pa kualker ofensa o pekadu ki akusadu del, ma i pirsis dus o tris tustumuñaNum 35.30 pa proba kuma ki algin i kulpadu.
16Si un tustumuña malvaduSai 23.1,7; Mar 14.55-59; At 6.13 lanta kontra algin, i akusal di un krimi,
17ki dus omi ku sta mitidu na ki kasu e na bai na pursensa di SIÑOR, dianti di saserdotis ku juisis ku na julga na ki tempu.
18Juisis na puntaKap 13.14 diritu; si i ojadu kuma ki tustumuña i munturus, i konta son mintida kontra si ermon,
19bu na fasil suma ki mistiba fasiDit 19.5,9; Dan 6.24 si ermon. Asin bu ta tira ki mal na bo metadi.
20Restu di pobu na obi ki kusa, e na sinti medu; nunka mas e ka na fasi un kusa suma esKap 13.11 na bo metadi.
21Ka bu purdal; vida pa vida, ujuSai 21.23-25 pa uju, dinti pa dinti, mon pa mon, pe pa pe.
Who We AreWhat We EelieveWhat We Do
2025 by iamachristian.org,Inc All rights reserved.