1Dipus de kusas, Jesus na yandaba na Galileia; i ka mistiba ja yanda na Judeia, pabia ŝefis di judeu mistibaKap 7.19; 5.16,18; 8.37; 10.31; 11.53; Mat 12.14 matal.
2Festival di judeus staba pertu, ku comadu festivalSir 23.34 di barakas.
3ErmonsMat 12.46 di Jesus falal: “Sai di li, bu bai pa Judeia pa bu disipulus oja kusas ku bu na fasi,
4pabia si algin na buska fama, i ka ta fasi kusa sukundidu. Si bu ta fasi e kusas, mostra, pa tudu mundu pudi kunsiu.”
5Si ermons propi ka fiaba nel.
6Jesus ruspundi elis: “Ña oraKap 7.8,30; Kap 2.4 ka ciga inda, ma pa bos tudu ora sta bon.
7Jinti di mundu ka pudi nfastiaKap 15.19 bos, ma ami e ta nfastian, pabia N ta konta elis sempri kuma e ta fasi mal.
8Abos bo bai pa ki festival; ami N ka na bai inda, pabia ña ora ka ciga.”
9Dipus di fala elis e kusas, i fika na Galileia.
Jesus na festival di baraka10Oca si ermons bai pa festival, Jesus bin bai, ma i bai sukundidu; i ka mostra kurpu.
11Duranti festival ŝefis di judeusKap 11.56 na buskalba, e na punta: “Nunde ki sta nel?”
12Manga di jinti ku staba la kumsa na ŋuniŋuni aserka di Jesus. E na falaba: “El i bon.” Utrus na fala: “I ta ngana jinti.”
13Mesmu asin ningin ka fala klaru aserka del, pabia e tenba meduKap 9.22; 12.42; 19.38 di judeus.
14Na metadi di festival Jesus yentra na kasa di Deus, i kumsa na nsina jinti.
15Judeus fika dimiradu, e punta: “Kuma ki sibi ciuMat 13.54; At 4.13 asin sin i ka nsinadu?”
16Jesus ruspundi elis: “Ña nsinamentuKap 8.28; 12.49; 14.10,24 i ka di mi, ma i di kil ku mandan.
17Si algin misti fasi vontadi di Deus, i ta sibi si e nsinamentu i di Deus, o si N na fala di mi propi.
18Kin ku ta papia di si kabesa i ta buska si propiKap 5.41; 8.50 gloria, ma kil ku ta buska gloria di kin ku mandal, es i algin di bardadi. Falsidadi ka sta nel.
19Nta MoisésKap 1.17; At 7.38 ka da bos lei? Ma nin un di bos ka kumpril. Pabia di ke ku bo mistiKap 7.1 matan?”
20Ki jinti ruspundil: “Bu teneKap 8.48,52; 10.20 dimoniu! Kin ku misti matau?”
21Jesus ruspundi elis: “N fasi un milagri, abos tudu bo fika dimiradu.
22Bo ta sirkunsida un rapasSir 12.3 na dia di diskansu pa kumpri lei aserka di sirkunsison ku Moisés da bos. (I ka kuma i kumsa ku Moisés, ma i kumsa ku papesKum 17.10 di antigu.)
23Si rapas ta sirkunsidadu na dia di diskansu pa un lei di Moisés ka kebradu, kuma gora ku bo raiba kontra mi pabia N kura un omiKap 5.8-9,16 na dia di diskansu?
24Ka bo julga son na parsensa di fora, ma bo julga konformiKap 8.15; Lei 1.16-17; Dit 24.23 kil ki justu.”
Nta Jesus i Mesias?25Utru jinti di Jerusalen punta: “I ka e omi ke misti mata?
26Alil li i na papia dianti di tudu jinti; nada e ka falal! Nta garandis na bardadi e rapara kuma i Mesias?
27Ma no sibi di nundeMat 13.55 ki bin; ora ku Mesias bin gora, ningin ka na sibi nunde ki sai.”
28Oca Jesus na nsina na kasa di Deus, i fala ku vos altu: “Nta abos boKap 8.14; 9.29 kunsin, bo sibi ami i di nunde! Ami N ka bin di miKap 8.26,42,55; Rom 3.4 propi, ma kil ku mandan i di bardadi, ku abos bo ka kunsi.
29Ami NKap 10.14-15; 17.25 kunsil, pabia ami i del; i el ku mandan.”
30E mistiba prindi Jesus, ma ningin ka toka nel, pabia si oraKap 7.1,6,44 ka cigaba inda.
31Manga di ki jinti fiaKap 2.23; 8.30; 10.42; 11.45; 12.11 nel, e punta: “Ora ku Mesias bin, i na fasi sinal inda mas di ki kil ku es fasi?”
Guardas mandadu pa prindi Jesus32Suma ku jinti na ŋuniŋuni e kusas aserka di Jesus, fariseus obi. Elis ku ŝefis di saserdoti e manda guardas di kasa di Deus pa e bai prindil.
33Jesus fala jinti: “Inda un bokadu di tempuKap 13.33; 14.19; 16.16 N na sta ku bos. Dipus N na bai pa kil ku mandan.
34Bo naKap 8.21 buskan, ma bo ka na ojan. Nunde ku N na sta, bo ka pudi bai la.”
35Ŝefis di judeu punta entri elis: “Nunde ki na bai nel ku no ka na pudi ojal? I na bai pa judeus ku spajaTia 1.1; 1 Ped 1.1 na metadi di gregus pa bai nsina ki gregus?
36Es i kal koldadi palabra ki fala, kuma no na buskal ma no ka na ojal? Kuma tambi nunde ki sta nel, anos no ka pudi bai la?”
Jesus fala aserka di yagu ku ta da vida37Na ultimu dia, ku sedu mas garandi di festival, Jesus firma, i papia risu, i fala: “Kin ku teneKap 6.35; Is 55.1; Apok 22.17 sedi, pa i bin bibi na mi.
38Kin ku setan, suma ku Skritura fala, rius di yaguKap 4.14 ku ta da vida na sai dentru del, e kuri.”
39Jesus na falaba aserka di Spiritu SantuIs 44.3; Joe 2.28; At 2 ku tudu jinti ku setal na risibi; pabia Spiritu ka dadu inda, suma ku Jesus ka glorifikadubaKap 12.16; 16.7 inda.
Pobu dividi40Na ki multidon, manga di jinti obi e palabra, e fala: “Na bardadi, es i kiKap 1.21 anunsiadur.”
41Utrus fala: “Es iMat 16.16 Mesias.” Utrus punta: “Nta Mesias na bin diKap 7.52; 1.46 Galileia?
42Skritura ka fala kuma Mesias na padidu na jorson di Davi, na1 Sam 16.1,13; Jer 23.5; Mik 5.2; Mat 2.1; Luk 2.4-7 Belen, tabanka ku Davi moraba nel?”
43Asin i bin ten divison na metadi di pobu pabia di Jesus.
44Utrus mistiba prindil, ma ningin ka toka monKap 7.30 nel.
Otridadis sta kontra Jesus45Guardas di kasa di Deus riba pa ŝefis di saserdoti ku fariseus; esis punta elis: “Pabia di ke ku bo ka tisil?”
46Guardas ruspundi: “Nunka ningin ka papiaMat 7.29 suma ki omi!”
47Fariseus ruspundi, e punta elis: “Abos tambi bo nganadu?
48Nta utru di ŝefis o di fariseus fiaKap 12.42; At 6.7 nel?
49Ma e multidon ku ka kunsi lei i maldisuadu.”
50Un delis comadu NikodemusKap 3.1-2 (kil ku cigaba di bai nunde Jesus) i punta elis:
51“Nta no lei ta kondenaLei 1.17; 19.15 un omi sin purmeru i obidu pa sibi di ke ki fasi?”
52E ruspundi, e puntal: “Abo tambi i di Galileia? Jubi na libru di Deus, bu ta oja kuma nin un anunsiadur ka saiKap 7.41; 1.46; Is 9.1 na Galileia.” [
53Kada kin bai pa si kasa.
Who We AreWhat We EelieveWhat We Do
2025 by iamachristian.org,Inc All rights reserved.