Yeshaya Diumvuija - MUKANDA WA MYIDI MUKULU(TSH96)
Diumvuija— Dina dia Yeshaya mu buena ebrewu didi diumvuija ne: Maweja-Nangila udi usungidila. Dina edi nkayadi dikadi ditumanyisha mu tshikosu malu adibu batulongesha mu mukanda ewu. Kadi lupandu ludi Mvidi Mukulu utuadila bantu, ki ndolu ludi bantu bajinga to. Ke padi mukanda ewu utulongesha malu adi atukemesha, atuelesha meji too ne ku lufu luetu.Udi ne bitupa 66 bitudi mua kuabuluja mu bitupa binene bisatu, bilondeshile bikondu bisatu bishilangane mu mianda ya kale ya bantu ba Mvidi Mukulu.I. TSHITUPA TSHIA KUMPALA (tshit. 1 too ne tshit. 39) tshidi tshitumanyisha malu avua enzekela bantu biangatshile ku tshidimu tshia 740 too ne bu ku 700 bgbg ne Y.K. Yeshaya udi wakula mu dina dia Mvidi Mukulu mu tshimenga tshia Yerushalayime, mu tshikondu tshidi matunga manene abidi akeba kuluishangana. Kuinshi kua ditunga dia bena Yuda kudi Ejipitu, udi ujimija ku kakese ku kakese bukole bupite bunene buvuaye nabu. Pine apu, ku mutu kudi ditunga dia bena Ashure (Asiriya), didi dienda dikola ku dituku ku dituku, dikeba kubuela mu matunga a bende. Bidimu bia kumanya mbiobi ebi:Ku 734: Akaze udi mukalenga mu Yerushalayime. Makalenga abidi: bua bena Arame (Siriya,) ne bua bena Efrayime (Izrayele wa ku mutu), adi umvuangana bua kuluisha bukalenga bua Yuda (Izrayele wa kuinshi,) bua kubambidika bena Yuda bua badisange ne bena Arame ne bena Efrayime bua baluishe bonsu pamue bena Ashure.722-721: Bena Ashure badi bakuata tshimenga tshikulu tshia Samariya, baya ne bena ditunga mu bupika kuabu. Ke mudi bukalenga bua Izrayele wa ku mutu bujimine.701: Mu tshikondu tshidi Izkiya mu bukalenga bua Yuda, bena Ashure bamane kunyangakaja ditunga dia bena Yuda, badi bakeba kubuela ne mu Yerushalayime.Mu tshikondu etshi tshijima, Yeshaya udi umueneka bu tshilobu tshia Mvidi Mukulu. Udi ulongesha malu adi abengangana ne meji adi bantu nawu, wamba ne: bena Ashure badi bakeba kubuela mu ditunga dietu, bualu Mvidi Mukulu udi ubatuma bua kutunyoka, bualu katuena tukumbaja tshidiye musue. Yeshaya kena wanyisha balombodi ba Yerushalayime badi bakeba kumvuangana ne bamfumu ba matunga makuabu. Udi ubenga, osha ne munu muiku, bonsu badi bakengesha bakuabu, bakosa nsambu bibi, bakeba kunema pa kubueja bakuabu mu dikenga. Udi ubela bikole badi baditemba, kadi nangananga badi badifila ku malu a Mvidi Mukulu, amu bua kusokoka bantu mudibu bakengesha bapele, babanyenga bintu biabu. Kadi diba dibuelela njiwu mu ditunga, muambi udi ubanga kukolesha bantu ku muoyi. Kena muanyishe bua bapampakane nansha.Yeshaya udi ulomba bantu bua bikale ne ditaba diba dionsu, mmumue ne: bua batekemene ku malaya avua Mvidi Mukulu mubalaye, bakumbaje mu nsombelu wabu mikenji ivuaye mubafundile. Yeshaya udi ulongesha, kayi upungila, ne: ditaba didi ne bua kumuenekela ku malu anudi nuenza, ku mushindu udi bantu banemekangana, babanyangana bintu, balongolola malu a mu ditunga.Mu tshitupa tshia kumpala etshi mbasangishe malu a momumue muaba umue, kabayi balonda bidimu bivua Yeshaya mualongeshe.— Tshit. 1; tshit. 2 too ne ku tshit. 12; tshit. 28 too ne ku tshit. 33: malongesha adi atangila bukalenga bua Yuda ne bua Izrayele-Efrayime.— Tshit. 13 too ne ku tshit. 23: malongesha adi atangila bisamba bikuabu: Babilone, bena Peleshete, bena Mowabe ne bikuabu kabidi.— Tshit. 24 too ne ku tshit. 27; tshit. 34 too ne ku tshit. 35: malu manene a dituku dia nshikidilu.— Tshit. 36 too ne ku tshit. 39: malu avua enzeka mu tshikondu tshivua Izkiya mu bukalenga (adibu batulondela kabidi mu mukanda muibidi wa Bakalenga).II. TSHITUPA TSHIBIDI (tshit. 40 too ne ku tshit. 55) badi binyika tshitupa etshi kabidi ne: MUKANDA WA DISAMBA NAWU BENA IZRAYELE.Tudi mu tshikondu tshishilangane ne mu tshitupa tshia kumpala (1-39): bena Babilone bavua batshimune bena Ashure, bapingane pa mutu pabu bakuata bantu ba mu matunga makuabu ku bupika. Ke muvuabu bakuate Yerushalayime mu 587 bgbg ne Y.K. baye ne bantu mu bupika kuabu.Mu Babilone bena Yuda badi mu bupika, badi badiebeja ne: Kabutu ka tshimenga tshia tshijila kadi katuleja mudi bukole bua mvidie ya bena Babilone bupite bua Mvidi Mukulu wa bena Izrayele anyi? Mpindiewu badi basomba kule ne ditunga divua Maweja-Nangila mubapeshe. Kabena kabidi pabuipi ne nzubu wa tshijila, muaba uvuabu ne tshibidilu tshia kumonangana nende. Ke mudibu batekesha mu maboku, bitaba ne: Mvidi Mukulu mmutulekele ku bukole. Bumue katshiena ne bukole bua kutusungidila!Ke bantu badi muambi ukolesha ku muoyi, ubambila ne: Mvidi Mukulu neangate Koreshe, mukalenga wa bena Persa, bua kusungidila nende bantu bende. Mvidi Mukulu neapikule bantu bende musangu muibidi, bu muvuaye muenze diba divuabu bapatuke mu Ejipitu bua kubapingaja mu Buloba Bulaya. Bu mudiye mufuki wa bionsu, udi mua kumanyisha malu adi kumpala, kuakumbaja kabidi. Mvidie ya bavua batutshimune idi amu bintu bidi mu lungenyi patupu lua bantu.Munkatshi mua miaku ya kusamba nayi bena Yuda, tudi tusangana tusala tunayi tudi tuleja muntu wa pa buende, udibu binyika ne: Muntu wa Maweja-Nangila (42.1-4; 49.1-6; 50.4-9; 52.13—53.12). Mu mikanda ya ndondu wa Mvidi Mukulu ne bantu mu Y.K., nebafunde ne: miaku ya mu tusala atu ivua midianjile kutuleja malu a Yezu (tshilejilu: tangila MM 8.30-35).III. TSHITUPA TSHISATU (tshit. 56 too ne ku tshit. 66) tshidi tshitulondela malu a mu tshikondu tshidi bena Yuda bamane kupingana mu ditunga diabu, kunyima kua bupika bua mu Babilone. Mu 538 bgbg ne Y.K., mukalenga Koreshe wa bena Persa kufunda mukanda, kuanyisha bua bena Yuda bapingane kuabu, bibakulule nzubu wa Mvidi Mukulu. Kadi bena Yuda bavua basungule bua kupingana kuabu, badi basangana mu ditunga diabu amu makenga: tshimenga ntshibutuke; bavua bashala mu ditunga badi bakandamana nadi; bantu badi bitaba Mvidi Mukulu mbashale bakese be; mbikole bua kupeta biakudia ne bintu bikuabu; bena biuma mbatuadije kukengesha tshiakabidi bapele; bantu bavule mbapingane ku ditendelela mvidie ya patupu, a.n.Kadi muambi udi umueneka bu muntu udibu batume kudi Mueyelu wa Maweja-Nangila “bua kumanyisha bapele Lumu lua Disanka, kusamba bavua batekesha mu maboku” (tshit. 61). Yezu neajadike ne: mudimu uvua muambi awu nawu ke undi meme muvua kukumbaja (Luk 4.16-21). TSHI