Luka 23 - Samoan Contemporary New Testament

O Iesu i Luma o Pilato(Mata 27.1-2,11-14; Mare 15.1-5; Ioane 18.28-38)

1‘Ona tutū lea i luga o i latou uma lava, ma ‘ave Iesu i luma o Pilato,

2‘ona amata lea ‘ona molia o ia e i latou ma fai atu, “Na matou maua lenei tagata o fa‘asesē lo tatou nu‘u, ma na ta‘u fo‘i i tagata e ‘aua le avatua lafoga ‘iā Kaisara; ‘ua fai mai fo‘i o ia lava o le tupu, o Keriso.”

3‘Ona fesili mai lea o Pilato ‘iā te ia, “O oe ‘ea o le tupu o tagata Iutaia?”

‘Ua tali atu Iesu, “O lea lava ‘ua e fai mai ai.”

4‘Ona fai ane lea o Pilato i ositaulaga sili ma tagata e to‘atele, “ ‘Ou te lē iloa se mea e sala ai lenei tagata.”

5A ‘ua atili ai ‘ona finau i latou ma fai mai, “ ‘Ua fa‘atupu e ia le vevesi i le nu‘u i ana matā‘upu, e amata mai i Kalilaia, ma Iutaia uma, ‘ua o‘o mai lava ‘i‘inei.”

O Iesu i Luma o Herota

6‘Ua fa‘alogo Pilato i le igoa Kalilaia, ‘ona fesili lea po o ia o se tagata Kalilaia.

7‘Ina ‘ua iloa e ia o Iesu e mai le vaega o lo‘o pulea e Herota, ‘ona ‘auina lea o ia ‘iā Herota, o le taimi lea o lo‘o i ai Herota i Ierusalema.

8‘Ua va‘ai atu Herota ‘iā Iesu, ‘ona fiafia tele ai lea o ia, auā ‘ua leva ‘ona fia matamata o ia ‘iā te ia ‘ona o mea e tele na fa‘alogo ai ‘iā te ia; ‘ua fa‘amoemoe fo‘i o ia e fia va‘ava‘ai i se vāvega e faia e ia.

9O lea na fesili mai ai Herota ‘iā Iesu i fesili e tele, ‘ae le‘i tali atu Iesu i se ‘upu ‘iā te ia.

10‘Ua tutū atu ositaulaga sili ma a‘oa‘o tulafono ma le naunauta‘i e molia Iesu.

11‘Ua fa‘alēaogāina Iesu e Herota ma lana ‘au ma fa‘atauemu ‘iā te ia. ‘Ua fa‘a‘ofu fo‘i o ia e i latou i le ‘ofu pupula, ‘ona toe fa‘afo‘i atu ai lea o ia ‘iā Pilato.

12O le aso lava lenā na toe lelei ai Herota ma Pilato; auā sa mua‘i feitaga‘i i lā‘ua.

‘Ua Fa‘asalaina Iesu i le Oti(Mata 27.15-26; Mare 15.6-15; Ioane 18.39-19.16)

13‘Ona fa‘apotopoto lea e Pilato o ositaulaga sili, ma faipule, ‘atoa ma le nu‘u,

14ma ‘ua fai atu ‘iā te i latou, “ ‘Ua ‘outou aumai lenei tagata ‘iā te a‘u ma fai mai, o ia ‘ua fa‘asesē i le nu‘u. O lenei fo‘i, ‘ua uma ‘ona ‘ou su‘esu‘e ‘iā te ia i o ‘outou luma, ma ‘ou te le‘i maua se mea e sala ai lenei tagata i mea leaga uma na ‘outou molia ai o ia.

15Na lē maua fo‘i e Herota se mea e sala ai lenei tagata, o lea ‘ua toe ‘auina mai ai o ia ‘iā te i tatou. E leai lava se mea ‘ua faia e lenei tagata e tatau ai ‘ona oti o ia.

16O le mea lea, o le a ‘ou sasa ‘iā te ia, ma tu‘u atu e alu.”

18A ‘ua ‘alalaga mai i latou uma lava, “ ‘Ave‘ese ia lenā tagata, ‘ae tatala mai Parapa ‘iā te i matou.”

19(O Parapa na tu‘uina i le falepuipui ‘ona o le fouvale sa faia i le ‘a‘ai, ‘atoa ma le fasioti tagata.)

20‘Ua toe tautala atu Pilato ‘iā te i latou, ‘ona ‘ua mana‘o o ia e fa‘asa‘olotoina Iesu.

21A ‘ua ‘alalaga mai i latou ma le leotele, “Fa‘asatauro! Fa‘asatauro ia ‘iā te ia!”

22‘Ua toe fai atu Pilato ‘iā te i latou, o lona fa‘atolu lea, “A o le ā se mea leaga ‘ua faia e ia? ‘Ou te lē iloa se mea ‘ua na faia e tatau ai ‘ona oti o ia. O lea o le a ‘ou sasaina ai o ia, ma tu‘u atu ‘iā te ia e alu.”

23A ‘ua atili ai ‘ona fa‘atauānau mai o i latou ma le leotele, ‘ina ‘ia fa‘asatauroina lava Iesu ma ‘ua i‘u ‘ina mālō lava o latou leo.

24O lea na fai atu ai Pilato ‘ia faia lo latou mana‘o.

25‘Ua tatalaina atu e ia le tagata na latou manana‘o ai, o lē na tu‘uina i le falepuipui ‘ona o le fouvale ma le fasioti tagata; a ‘ua tu‘uina atu e ia o Iesu i lo latou mana‘o.

‘Ua Tutu‘i Iesu i fao i le Satauro(Mata 27.32-44; Mare 15.21-32; Ioane 19.17-27)

26‘Ua ta‘ita‘i atu Iesu e i latou, ‘ona latou pu‘eina lea o Simona le Kurene, na sau mai le vao, ma fa‘ae‘e le satauro i ona luga na te amoina, ma mulimuli atu ‘iā Iesu.

27‘Ua mulimuli atu ai fo‘i tagata e to‘atele, ma fafine o lo‘o fētāgisi ma taufaitagiauē ‘ona o ia.

28A ‘ua fāliu Iesu ‘iā te i latou, ma fetalai atu, “Tama fafine a Ierusalema e, soia le fētāgisi ‘ona o a‘u; a ‘ia ‘outou fētāgisi ‘ona o ‘outou ‘atoa ma a ‘outou fānau.

29Auā e o‘o mai le aso o le a fai ane ai i latou, ‘ ‘Amu‘ia fafine ‘ua pa, ma i latou e le‘i fānanau ma susu e le‘i susuia.’

30‘Ona fai atu ai lea o tagata i mauga, ‘Mafuli mai ia i o matou luga.’ E fai atu fo‘i i mea maupu‘epu‘e, ‘Solo ifo ia ma tanumia ai i matou.’Hose 10.8; Fa‘aa 6.16

31Auā ‘āfai ‘ua faia e i latou lenei mea i le la‘au mata, se ā se mea e fai i le la‘au mago?”

32‘Ua ta‘ita‘iina atu fa‘atasi ma Iesu isi pagotā e to‘alua ‘ina ‘ia fasiotia.

33‘Ua o‘o atu i latou i le mea e ta‘ua “O le Ulupo‘o,” ‘ona latou fa‘asatauro lea ‘iā Iesu i lea mea, ma pagotā e to‘alua, o le tasi i le itū taumatau, ma le isi i le itū tauagavale.

34‘Ona fetalai atu lea o Iesu, “Lo‘u Tamā e, ia e fa‘amāgalo atu ‘iā te i latou; auā ‘ua lē iloa e i latou le mea ‘ua latou faia.”

‘Ona fai lea e i latou o le vili e tufatufa a‘i ona ‘ofu.

35‘Ua tutū mai tagata ma maimoa mai. O ta‘ita‘i o le nu‘u ‘ua tauemu fa‘atasi i latou ‘iā te ia, ma fai mai, “Na fa‘aolaina e ia isi tagata, se‘i fa‘aola la o ia ‘iā te ia lava, pe ‘āfai o le Keriso o ia ‘ua filifilia e le Atua!”

36O fitafita fo‘i ‘ua tauemu mai ‘iā te ia. ‘Ua ō ane i latou ma tu‘u atu ‘iā te ia le vineka,

37ma fai atu, “ ‘Āfai o oe o le tupu o tagata Iutaia, inā fa‘aola ia oe ‘iā te oe!”

38‘Ua tusia fo‘i i ona luga e fa‘apea: “O le Tupu lenei o tagata Iutaia.”

39O le isi fo‘i pagotā ‘ua fa‘atautauina, ‘ua ‘upuvale o ia ‘iā te ia, ma fai mai, “E lē o le Keriso ‘ea oe? Inā fa‘aola ia oe ‘iā te oe, ‘atoa ma i mā‘ua nei!”

40‘Ua tali atu le isi, ma a‘oa‘i ‘iā te ia, ‘ua fa‘apea atu, “ ‘E te lē mata‘u ‘ea i le Atua o lē ‘ua tatou sala fa‘atasi?

41‘Ua tonu la ta sala. ‘Ua maua e i tā‘ua le taui tatau e tusa ma amio na ta faia; a o ia nei e leai se mea sesē ‘ua faia e ia.”

42‘Ona fai mai lea o ia ‘iā Iesu, “Iesu e, ia e manatua mai a‘u pe a e afio mai i lou Mālō.”

43‘Ona fetalai atu lea o Iesu ‘iā te ia, “O le ‘upu moni ‘ou te ta‘u atu ‘iā te oe, o le asō ta te fa‘atasi ai ma oe i Parataiso.”

O le Maliu o Iesu(Mata 27.45-56; Mare 15.33-41; Ioane 19.28-30)

44‘Ua o‘o i le itūlā pe tusa o le sefulu ma le lua, ‘ona pogisā uma ai lea o le nu‘u, e o‘o lava i le itūlā e tolu i le aoauli.

45‘Ua fa‘apouliuligia fo‘i le la; ‘ua saeluaina fo‘i le totonugalemū o le ‘ie puipui o le malumalu.

46‘Ona ‘alaga leotele ai lea o Iesu, “Lo‘u Tamā e, ‘ou te tu‘uina atu nei lo‘u agaga i ou ‘a‘ao.” ‘Ua fetalai atu e ia nei ‘upu, ‘ona to ai lea o lana manava.

47‘Ua iloa e le ta‘ita‘i ‘au o le to‘aselau le mea ‘ua tupu, ‘ona vivi‘i atu lea o ia i le Atua, ‘ua fa‘apea ane, “E moni, o le tagata amiotonu o ia.”

48O tagata uma o ē na fa‘apotopoto e maimoa i lea mea, ‘ua va‘ava‘ai i latou i mea ‘ua faia, ‘ona pōpō lea e i latou i o latou lava fatafata, ma toe fo‘i atu.

49‘Ua tutū mamao fo‘i tagata uma o ē sa masani ma Iesu, ‘atoa ma fafine o ē na mulimuli mai ‘iā te ia mai Kalilaia, ma va‘ava‘ai atu i mea uma na faia.

O le Tanuga o Iesu(Mata 27.57-61; Mare 15.42-47; Ioane 19.38-42)

50E i ai le tagata e igoa ia Iosefa, mai le ‘a‘ai o Iutaia, o Arimataia lea. O ia o se tasi o le fono, ma o le tagata lelei ma le amiotonu;

51e le‘i loto o ia i le i‘uga ‘atoa ma le mea na faia e le fono, ma sa fa‘atalitali atu o ia i le Mālō o le Atua.

52Na alu o ia ma fa‘anoi ‘iā Pilato mo le tino o Iesu.

53‘Ona ‘ave ifo lea e ia o le tino, ma ‘aui i le ‘ie lino; ‘ona tu‘u ai lea i le tu‘ugamau na foa i le papa, e le‘i tu‘uina ai lava se isi.

54O le aso lea o le Sauniuniga, ‘ua lata mai le Sapati.

55‘Ua mulimuli atu fo‘i fafine o ē na ō mai ma ia mai Kalilaia, ma ‘ua va‘ava‘ai atu i le tu‘ugamau ma le tu‘uina i ai o le tino o Iesu.

56‘Ona toe fo‘i atu lea o i latou, ‘ua sauni mea manogi ma suāu‘u manogi mo lona tino.

‘Ona mālōlō lea o i latou i le Sapati e tusa ma le poloa‘iga.

Blog
About Us
Message
Site Map

Who We AreWhat We EelieveWhat We Do

Terms of UsePrivacy Notice

2025 by iamachristian.org,Inc All rights reserved.

Home
Gospel
Question
Blog
Help