Mareko 1 - Samoan Contemporary New Testament

O le Tala‘iga a Ioane le Papatiso(Mata 3.1-12; Luka 3.1-18; Ioane 1.19-28)

1O le Tala Lelei lenei ‘iā Iesu Keriso, o le Alo o le Atua.

2Na amata e pei ona tusia e le perofeta o Isaia:

“ ‘Ua fetalai mai le Atua,

O lenei, o le a ‘ou ‘auina atu la‘u savali i ou luma na te teuteuina lou ala.’

3O le leo o lē o lo‘o ‘alaga i le vao tu‘ufua;

‘Sauni le ala mo le Ali‘i,

Teuteu ia lelei lona ala.’ ”

4O lea na tula‘i ai Ioane i le vao tu‘ufua ma papatiso tagata ma tāla‘i atu e fa‘apea: “Inā salamō ia ma ‘ia papatisoina nei ‘outou, ‘ona fa‘amāgaloina lea e le Atua a ‘outou agasala.”

5Na ō atu fo‘i le itūmālō ‘atoa o Iutaia ma tagata o Ierusalema e fa‘alogologo ‘iā Ioane. Sa fa‘aali atu fo‘i ma le loto salamō ‘iā te ia a latou agasala, ‘ona papatisoina ai lea o i latou i le vaitafe o le Ioritana.

6O lavalava o Ioane sa faia i fulufulu kamela ma le fusipa‘u i lona sulugātiti; sa ‘ai fo‘i o ia i se akerise ma le meli vao.

7‘Ua ta‘u atu fo‘i e ia i tagata e fa‘apea: “E i ai le tagata o lo‘o mulimuli mai e sili lona tāua, e o‘o lava i ona se‘evae e le tatau ‘iā te a‘u ‘ona ‘ou tatalaina.

8O a‘u ‘ou te papatisoina ‘outou i le vai, a o ia o le a na papatisoina ‘outou i le Agaga Pa‘ia.”

O le Papatisoga ma Fa‘aosoosoga o Iesu(Mata 3.13-4.11; Luka 3.21-22; 4.1-13)

9‘Ua mavae nai aso ‘ona maliu atu ai lea o Iesu mai Nasareta o i Kalilaia, ‘ua papatisoina fo‘i o ia e Ioane i le Ioritana.

10‘Ina ‘ua maliu a‘e Iesu nai le vai, sa silafia e ia o le lagi ‘ua avanoa, ma le Agaga e foliga i se lupe ‘ua afio ifo i ona luga.

11‘Ua fa‘alogoina fo‘i le si‘ufofoga mai le lagi: “O lo‘u atali‘i oe, ‘ou te alofa ‘iā te oe.”

12‘Ona u‘una‘iina lea o ia e le Agaga ‘ina ‘ia maliu atu i le vao tu‘ufua.

13E fasefulu aso sa i ai o ia i inā ma sa fa‘aosoosoina ai e Satani. Sa i ai fo‘i manu fe‘ai fa‘atasi ma ia, ‘ae sa ō mai agelu ma ‘au‘auna atu ‘iā te ia.

‘Ua Vala‘auina e Iesu Tagata Faifaiva e To‘afa(Mata 4.12-22; Luka 4.14-15; 5.1-11)

14A o saisaitia Ioane i le falepuipui, sa maliu atu Iesu i Kalilaia, ma tāla‘i atu le Tala Lelei mai le Atua.

15‘Ua fa‘apea atu, “O le taimi tonu lenei, ‘ua latalata mai le Mālō o le Atua. Inā salamō ia ma talia le Tala Lelei.”

16A o maliu ane Iesu i autafa o le vaituloto o Kalilaia, sa silafia e ia tagata faifaiva e to‘alua, o Simona ma lona uso o Anetere‘a, o lo‘o fagogota i lo la ‘upega.

17‘Ona fetalai atu lea o Iesu ‘iā te i lā‘ua, “O mai ia o le a ‘ou ‘avea ‘oulua ma faifaiva i tagata.”

18Na tu‘ua loa lo la ‘upega ‘ae mulimuli atu ‘iā te ia.

19E le‘i mamao tele atu i luma, ‘ae toe va‘aia fo‘i le isi uso e to‘alua, o Iakopo ma Ioane, o atali‘i o Sepetaio; sa i le va‘a i lā‘ua o lo‘o fōnofōno o latou ‘upega.

20Na vala‘auina i lā‘ua e Iesu, ‘ona la tu‘ua loa lea o lo la tamā o Sepetaio i le va‘a fa‘atasi ma ‘au‘auna ‘ae mulimuli atu ‘iā Iesu.

O le Tamaloa ‘ua i ai le Agaga Leaga(Luka 4.31-37)

21‘Ua o‘o atu i latou i le ‘a‘ai o Kapanaumi, ‘ona maliu atu ai lea o Iesu i le sunako i le aso Sapati, ma a‘oa‘o atu ai.

22O ē na fa‘alogo ‘iā te ia sa matuā ofo i le ala na a‘oa‘o atu ai o ia; auā ‘ua a‘oa‘o atu o ia ‘iā te i latou fa‘apei o se ‘ua i ai le pule ‘ae le pei o a‘oa‘o tulafono.

23O totonu lava o le sunako na ‘alaga mai ai le tagata ‘ua i ai le agaga leaga,

24fai mai, “Iesu e, le Nasareta! O le ā lau fe‘au ‘iā te i matou? ‘Ua e sau ‘ea e fa‘aumatia i matou? ‘Ou te iloa oe, o oe o le Tagata Pa‘ia mai le Atua.”

25‘Ona vavao lea e Iesu le agaga ma fai atu, “Filemū ia ma alu i fafo.”

26‘Ona lūlūina lea o le tagata e le agaga leaga, ‘ua fa‘ataiō ma le leo tele, ‘ona alu lea o ia i fafo.

27‘Ua ofo i latou uma, ‘ona fesili lea o le isi i le isi. “O le ā lenei mea? O se a‘oa‘oga fou lava o lo‘o i ai fa‘atasi ma le pule! E o‘o lava i agaga leaga ‘ua usiusita‘i i latou i ana fa‘atonuga.”

28Sa vave ‘ona fa‘asalalauina e tagata le tala i lenei mea i itū uma o Kalilaia.

‘Ua Fa‘amālōlōina e Iesu Tagata e To‘atele(Mata 8.14-17; Luka 4.33-41)

29‘Ua tu‘ua e i latou le sunako ‘ae ō atu i le fale o Simona ma Anetere‘a, ‘ua o fa‘atasi fo‘i ma i latou Iakopo ma Ioane.

30‘Ina ‘ua taunu‘u atu Iesu i le fale, sa ta‘u ane loa ‘iā te ia o lo‘o ma‘i le tinā o le avā a Simona i le ma‘i fiva.

31‘Ona maliu atu lea o Iesu ‘iā te ia, ‘ua tago i lona lima ma fa‘atū ‘iā te ia. ‘Ona malosi loa lea o ia, ma ‘ua ‘au‘auna ‘iā te i latou.

32‘Ina ‘ua goto le la i lea lava afiafi, sa aumai e tagata ‘iā Iesu i latou uma o ē mama‘i ‘atoa ma ē na i ai temoni.

33‘Ua fa‘apotopoto ane le nu‘u uma i lumāfale.

34‘Ona fa‘amālōlōina ai lea e Iesu o le to‘atele o ē na mama‘i i ma‘i ‘ese‘ese ma tuli ‘ese temoni. ‘Ua le fa‘atagaina fo‘i e ia temoni e tautala ‘ona ‘ua latou iloa o ia.

‘Ua Tāla‘i Iesu i Kalilaia(Luka 4.42-44)

35O le vaveao lava o le aso na soso‘o ai na maliu ‘ese ai Iesu mai le fale. ‘Ona maliu atu lea o ia i tua o le ‘a‘ai i le mea tu‘ufua, ma tatalo ai.

36A ‘ua ō atu Simona ma i latou uma sa fa‘atasi ma ia e sā‘ili ‘iā te ia.

37Na maua o ia e i latou ‘ona latou fai atu lea, “O lo‘o sā‘ili tagata uma ‘iā te oe.”

38A ‘ua tali atu Iesu, “E tatau ‘ona tatou o i nisi nu‘u ‘ina ‘ia ‘ou tāla‘i atu le Tala Lelei ‘iā te i latou, auā o le mea lea na ‘ou sau ai.”

39O lea na malaga atu ai o ia i itū uma o Kalilaia ma tāla‘i atu i o latou sunako ma tuli ‘ese temoni.

‘Ua Fa‘amālōlōina le Lepela e Iesu(Mata 8.1-4; Luka 5.12-16)

40‘Ua alu ane le lepela ‘iā Iesu, ‘ua to‘otuli, ma ‘ai‘oi mai ‘iā te ia mo se fesoasoani. ‘Ua fai mai o ia, “ ‘Āfai e tusa ai ma lou finagalo se‘i e fa‘amālōlō mai ‘iā te a‘u.”

41‘Ona alofa mutimutivale lea o Iesu ‘iā te ia, ‘ua ‘a‘apa atu lona lima ma pa‘i atu ‘iā te ia. ‘Ua fa‘apea atu, “ ‘Ou te loto i ai, inā mālōlō ia oe.”

42‘Ona te‘a loa lea o lona ma‘i ma ‘ua mālōlō.

43A o le‘i tu‘uina atu o ia e alu, sa lapata‘iina o ia e Iesu,

44ma fai atu, “ ‘Aua ne‘i e ta‘u atu lenei mea i se isi; a ‘ia e alu nei i le ositaulaga se‘i va‘ai ‘iā te oe, ma faia fo‘i le taulaga na poloa‘iina e Mose e fai ma fa‘amaoniga i tagata ‘ua fa‘amālōlōina oe.”

45A ‘ua alu o ia ‘ua matuā fa‘asalalau atu le tala. O lea na le mafai ai e Iesu ‘ona toe maliu atu fa‘aaliali i le ‘a‘ai, a ‘ua nofo i mea tu‘ufua, ‘ae sa ō atu lava tagata ‘iā te ia mai nu‘u uma.

Blog
About Us
Message
Site Map

Who We AreWhat We EelieveWhat We Do

Terms of UsePrivacy Notice

2025 by iamachristian.org,Inc All rights reserved.

Home
Gospel
Question
Blog
Help