Ilmutus 9 - Estonian Contemporary Version?

1Viies ingel puhus pasunat ning ma nägin taevast maa peale kukkunud tähte. Sellele anti põhjatu sügaviku võti.

2Ta avas sügaviku ja sellest tõusis suitsu nagu suurest ahjust, ning päike ja õhk tumenesid sügaviku suitsust.

3Ja suitsust tulid maa peale rohutirtsud. Neile anti meelevald, nagu on maa peal skorpionidel,

4ja neile öeldi, et nad ei tohi teha kahju maa peal kasvavale rohule, taimedele ega puudele, vaid üksnes inimestele, kelle otsaesisel ei ole Jumala pitserit.

5Neile anti voli piinata inimesi viis kuud, aga mitte tappa, ja see piin oli sarnane skorpioni salvamise piinaga.

6Ja neil päevil inimesed otsivad surma, aga ei leia seda. Nad ihkavad surra, kuid surm põgeneb nende eest.

7Need rohutirtsud nägid välja nagu lahinguvalmis hobused, neil olid peas otsekui kuldpärjad ja nende nägu oli nagu inimnägu.

8Nende juuksed olid nagu naisejuuksed ja hambad nagu lõvihambad.

9Nende kest oli nagu raudrüü ja nende tiibade hääl oli nagu arvukate lahingusse tormavate hobuste ja sõjavankrite mürin.

10Neil olid astlaga sabad nagu skorpionidel ja sabadel meelevald haavata inimesi viis kuud.

11Nende kuningas on sügaviku ingel, kelle nimi on heebrea keeles Abaddoon ja kreeka keeles Apollüon.

12Esimene häda on möödas, vaata, kaks tuleb veel.

13Kuues ingel puhus pasunat, ja ma kuulsin üht häält, mis tuli Jumala ees oleva kuldaltari neljast sarvest.

14See ütles kuuendale pasunaga inglile: „Päästa vabaks need neli inglit, kes on ahelais suure Eufrati jõe ääres!“

15Ja need neli inglit, kes olid valmistunud just selleks tunniks, päevaks, kuuks ja aastaks, lasti vabaks, et nad tapaksid kolmandiku inimkonnast.

16Nende ratsaväge oli arvult kakssada miljonit – see on arv, mida ma kuulsin.

17Ja ma nägin oma nägemuses hobuseid ning ratsanikke. Ratsanikel olid tulipunastes, suitsusinistes ja väävelkollastes värvides soomusrüüd. Hobustel olid otsekui lõvi pead ja nende suust purskas tuld, suitsu ja väävlit.

18Nende kolme nuhtlusega – hobuste suust purskuva tule, suitsu ja väävliga – tapeti kolmandik inimkonnast.

19Hobuste meelevald oli nende suus ja sabas, sest nende sabad olid nagu maod: neil olid pead ning peadega nad tegid kurja.

20Aga ülejäänud inimkond, keda neis nuhtlustes ei tapetud, ei kahetsenud siiski ega pöördunud oma tehtud tegudest. Nad ei loobunud kummardamast kurje vaime ega kullast, hõbedast, vasest, kivist ja puust ebajumalaid, kellel puudub võime näha, kuulda või käia.

21Nad ei parandanud meelt oma mõrvadest, nõidustest, hoorusest ega vargustest.