Heebrealastele 10 - Estonian Contemporary Version?

Kristuse ohver, üks kord ja lõplikult

1Seadus on vaid tulevaste hüvede vari, mitte tegelikkuse tõeline kuju. Seadus ei suuda iial teha jäävalt täiuslikuks neid, kes tulevad Jumala ette aasta-aastalt nendesamade ohvritega.

2Vastasel korral, kas nad ei oleks siis ohverdamast lakanud? Sest jumalateenijad oleksid lõplikult puhtaks saanud ja neil ei oleks enam olnud patust südametunnistust.

3Ent ohvrid on vaid iga-aastaseks meeldetuletuseks patust.

4Härgade ja kitsede verel on võimatu patte ära võtta.

5Seepärast ütles Kristus maailma tulles:

„Ohvrit ega andi sa ei tahtnud,

aga valmistasid mulle ihu:

6põletus- ja patuohvritest

ei olnud sul hea meel.

7Siis ma ütlesin: „Vaata, ma tulen –

rullraamatus on minust kirjutatud –

tegema sinu tahtmist, Jumal!“ “

8Esimeses pooles ütleb ta: „Ohvreid, ande, põletus- ja patuohvreid sa ei tahtnud ega olnud sul hea meel neist“ – mida ju ohverdatakse Seaduse järgi.

9Siis aga ütleb ta: „Ma olen tulnud tegema sinu tahtmist.“ Ta tühistab esimese, et kehtestada teine.

10Selles tahtmises on meid pühitsetud Jeesuse Kristuse ihu ohvriga üks kord ja lõplikult.

11Iga preester seisab päevast päeva oma teenistuses ja toob korduvalt samu ohvreid, mis ei suuda iial ära võtta patte.

12Kristus aga ohverdas üheainsa, alati kehtiva ohvri pattude eest, ja on jäädavalt istunud Jumala paremale käele

13ja ootab sellest ajast alates, kuni ta vaenlased paisatakse põrmu ta jalge alla.

14Sest üheainsa ohvriga on ta jäädavalt teinud täiuslikuks need, keda pühitsetakse.

15Seda tunnistab meile ka Püha Vaim; sest kui ta oli öelnud:

16„See on leping, mille ma sõlmin teiega

pärast neid päevi, ütleb Issand.

Ma panen oma seadused neile südamesse

ja kirjutan need nende teadvusse.“

17Siis ta lisab:

„Ja ma ei mäleta enam

nende patte ega ülekohtutegusid.“

18Aga kui need on kord andeks antud, seal ei ole enam vaja mingit ohvrit pattude eest.

Üleskutse püsivuseks

19Vennad ja õed, Jeesuse vere läbi on meil julgus vabalt sisse minna kõige pühamasse paika.

20Selle tee on ta meile avanud uuena ja elavana eesriide, see tähendab oma maise ihu kaudu.

21Ja et meil on nõnda suur preester Jumala koja üle,

22siis astugem Jumala ette siira südamega, täielikus usus, olles südame poolest piserdamisega puhastatud kurjast südametunnistusest ja ihu poolest pestud puhta veega!

23Hoidkem kõikumatult kinni lootusest, mida me tunnistame, sest ustav on see, kes seda on tõotanud.

24Ja mõelgem, kuidas üksteist ergutada armastusele ja headele tegudele!

25Ärgem jäägem eemale oma koguduse kokkusaamistelt, nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist, ja seda enam, et näete kohtupäeva lähenevat.

26Sest kui me teeme tahtlikult pattu pärast seda, kui oleme õppinud tundma tõde, siis ei ole enam ohvrit pattude lepituseks,

27vaid ainult mingi kohutav kohtu ootamine ja vihatuli, mis neelab Jumalale vastupanijad.

28Igaüks, kes hülgab Moosese Seaduse, peab ilma halastuseta surema kahe või kolme tunnistaja ütluse peale.

29Kui palju rängema karistuse väärib siis teie meelest see, kes Jumala Poega on jalgadega tallanud ega ole kalliks pidanud lepingu verd, millega teda on pühitsetud, ning on teotanud armu Vaimu?

30Me ju tunneme teda, kes ütleb: „Mulle kuulub kättemaks, minu käest tuleb karistus.“ Ja veel: „Issand mõistab kohut oma rahva üle.“

31Hirmus on langeda elava Jumala kätte!

32Tuletage meelde endisi päevi, mil te äsja valgustatuna pidite taluma rasket ja kannatusrohket võitlust!

33Mõnikord olite ise avaliku pilke ja ahistamise all, mõnikord näitasite oma ühtekuuluvust nendega, keda nõnda koheldi.

34Te olete kannatanud koos vangidega ja rõõmuga vastu võtnud oma vara riisumise, teades, et teil on parem ja püsivam varandus.

35Seepärast ärge kaotage oma julgust, sest see saab suure palga!

36Teil läheb vaja kannatlikkust, et teha Jumala tahtmist ja saada kätte tema tõotused.

37Sest

„Veel õige pisut aega,

siis tuleb see, kes on tulemas,

ega viivita enam.“

38Aga

„Minu õige jääb usust elama,

ja kui ta taganeb,

ei tunne ma temast head meelt.“

39Meie aga ei ole need, kes taganevad ja hukkuvad, vaid meie usume ja jääme elama.