1. Korintlastele 13 - Estonian Contemporary Version?

1Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul puuduks armastus, siis ma oleksin kõmisev gong või kõlksuv vasktaldrik.

2Ja kui mul oleks prohvetiand ja ma mõistaksin kõiki saladusi ning tunnetaksin kõike ja mul oleks täielik usk, nii et võiksin mägesid teisaldada, aga mul ei oleks armastust, siis poleks ma midagi.

3Kui ma kogu oma vara ära jagaksin ja oma ihu annaksin tuleleekidele, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi.

4Armastus on pika meelega, armastus on helde, ta ei ole kade, ta ei hoople ega ole ennast täis,

5ta ei käitu ebasündsalt, ta ei ole isekas, ta ei ärritu ega pea arvet halva üle,

6ta ei rõõmusta ülekohtust, vaid tunneb rõõmu tõe üle.

7Ta toetab alati, usaldab alati, loodab alati, talub kõike.

8Armastus ei hääbu kunagi! Aga prohvetikuulutused – need lakkavad; keeled – need vaikivad; tunnetus – see ammendub.

9Sest poolikult me tunnetame ja meie prohvetisõnumidki on poolikud.

10Aga kui tuleb täiuslik, siis kaob see, mis on poolik.

11Kui ma olin veel väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, arvasin nagu väeti laps, arutlesin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, minetasin ma lapse kombed.

12Praegu me näeme ainult nagu peegeldust peeglist, siis näeme aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, aga siis ma tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.

13Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus.