2. Korintlastele 5 - Estonian Contemporary Version?

Taevase kodu ootus

1Me ju teame, et kui meie maine telkhoone hävitatakse, on meil elamu Jumala käest, inimkäteta valmistatud igavene kodu taevas.

2Maises eluasemes me ägame, oodates pikisilmi, et meid riietataks taevasega.

3Sest kui meid riietatakse, ei leita meid olevat alasti.

4Kuni me elame selles telgis, ägame ju rõhumise all, sest me ei taha, et meid alasti võetaks, vaid olla taevaselt riietatud, et elu neelaks ära selle, mis on surelik.

5Just selleks valmistab meid Jumal, kes on andnud meile pandiks Vaimu.

6Sellepärast me oleme julged igal ajal. Me teame, et kuni oleme ihus, oleme eemal Issandast;

7sest me käime usus, mitte nägemises,

8seepärast oleme kindlad, kuigi eelistaksime ära olla ihust ja viibida Issanda juures.

9Seetõttu me püüame olla temale meelepärased, kas oleme siis kodus või võõrsil.

10Sest me kõik peame ilmuma Kristuse kohtujärje ette, et igaüks saaks tasu vastavalt sellele, mis ta ihus olles on teinud, kas head või halba.

Jumala saadikud

11Kuna me teame, mis on Issanda kartus, me püüame veenda ka teisi. Kes me oleme, on Jumala jaoks selge ja ma loodan, et see on selge ka teie südametunnistuses.

12Me ei hakka end taas teile soovitama, kuid anname teile põhjust kiidelda meist, et teil oleks midagi vastu seada neile, kes kiitlevad välisega, kuid mitte sellega, mis on südames.

13Sest kui me oleme olnud arust ära, siis on see Jumalale; kui oleme olnud arukad, siis teile.

14Sest Kristuse armastus sunnib meid ja me oleme veendunud, et kui üks on surnud kõikide eest, siis on kõik surnud.

15Ja tema on surnud kõikide eest, et elavad ei elaks enam enestele, vaid temale, kes on nende eest surnud ja üles äratatud.

16Seepärast ei vaata me nüüdsest enam kedagi inimlikult pinnalt. Ja kui me kunagi vaatasime ka Kristust inimlikult pinnalt, ei tee me seda enam.

17Sest kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud!

18See kõik on Jumalast, kes meid on enesega Kristuse läbi lepitanud ja usaldanud meie kätte lepitusameti.

19See oli Jumal, kes Kristuses lepitas inimkonna enesega ega arvestanud neile süüks nende patte ja on meile andnud lepituse sõnumi.

20Meie oleme Kristuse saadikud, otsekui Jumal ise pöörduks inimeste poole meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: laske endid lepitada Jumalaga!

21Ta on teinud patuohvriks meie asemel selle, kes pattu iial ei teinud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.