Roomlastele 9 - Estonian Contemporary Version?

Pauluse mure Iisraeli pärast

1Ma räägin tõtt Kristuses, mu südametunnistus koos Püha Vaimuga kinnitab, et ma ei valeta:

2mul on südames suur kurbus ja lakkamatu ahastus.

3Sest ma soovin pigem, et ma ise oleksin neetud ja Kristusest ära lõigatud oma rahva, oma suguvõsa,

4Iisraeli rahva pärast. Nende päralt on lapseõigus, kirkus ja lepingud, seadustik, templiteenistus ja tõotused.

5Neile kuuluvad esiisad ja nende hulgast põlvneb Messia ihulikult, kes on Jumal üle kõige, igavesti kiidetav! Aamen.

Jumala valiku sõltumatus

6See pole nii, nagu oleks Jumala sõna ebaõnnestunud. Kaugel sellest! Sest mitte kõik, kes põlvnevad Iisraelist, ei ole Iisrael

7ja mitte kõik ei ole Aabrahami lapsed sellepärast, et nad on tema järeltulijad. Vastupidi: „Sinu sugu loetakse Iisakist.“

8Teisisõnu, mitte lihased lapsed ei ole Jumala lapsed, vaid Aabrahami järglasteks arvatakse tõotuse lapsed.

9Sest selline oli tõotussõna: „Järgmisel aastal samal ajal tulen ma su juurde ja siis on Saaral poeg!“

10Aga see pole ainus näide. Rebeka pojad sündisid ühest ja samast, meie esiisast Iisakist.

11-12Kuid Jumala kava pidi teostuma endiselt valiku põhjal, sõltudes mitte inimeste tegudest, vaid kutsujast. Seepärast, veel enne, kui Rebeka pojad sündisid ja midagi head või halba tegid, kuulutati talle: „Vanem orjab nooremat!“

13Nagu Pühakirjas öeldakse: „Jaakobit ma armastasin, Eesavit aga vihkasin.“

14Mis me siis ütleme? Kas Jumala juures on ebaõiglust? Kaugeltki mitte!

15Sest ta ütleb Moosesele:

„Ma olen armuline, kellele olen armuline,

ja halastan, kellele halastan.“

16Nõnda siis ei sõltu see inimese tahtest või pingutusest, vaid Jumalast, kes halastab.

17Sest vaaraole öeldakse Pühakirjas: „Just selleks olen ma sind esile tõstnud, et näidata sinu varal oma väge, ja et minu nime kuulutataks üle kogu maa.“

18Nõnda siis Jumal annab armu, kellele tahab, ja kalestab, keda tahab.

19„Miks ta siis veel etteheiteid teeb?“ ütled sa nüüd mulle. „Sest kes on iial saanud seista vastu tema tahtele?“

20Ent kes oled sina, oh inimene, et arvustad Jumalat? Ei ütle ju vormitud kuju oma vormijale: „Miks sa mind selliseks tegid?“

21Või kas pole pottsepal voli valmistada samast savikamakast üks anum ülemaks ja teine alamaks otstarbeks?

22Aga kui Jumal selliselt tegutseb? Tahtes ilmutada oma viha ja avaldada oma väge, on ta ülima kannatlikkusega talunud hävitamiseks tehtud vihaanumaid,

23et avaldada oma rikkalikku kirkust halastuseanumaile, mida ta on ette valmistanud kirkuseks.

24Selleks ongi ta kutsunud meid mitte ainult juutide, vaid ka mittejuutide seast.

25Nagu ka Hoosea raamatus öeldakse:

„Ma kutsun oma rahvaks teda, kes ei olnud minu rahvas,

ja armastatuks teda, kes ei olnud armastatud.“

26Ja,

„Paigas, kus neile öeldi:

„Teie ei ole mu rahvas!“

seal kutsutakse neid elava Jumala lasteks!“

27Aga Jesaja hüüab Iisraeli kohta:

„Kuigi iisraellasi oleks nõnda palju nagu mereliiva,

päästetakse neist ainult jääk,

28sest lõplikult ja kiiresti

teeb Issand tõeks oma sõna maa peal.“

29Ja nagu Jesaja on ette kuulutanud:

„Kui vägede Issand ei oleks jätnud meile järelsugu,

siis oleksime kadunud nagu Soodom

ja hävinud nagu Gomorra.“

Iisraeli uskmatus

30Mis me siis ütleme? Et mittejuudid, kes õigeksmõistmist ei taotlenud, on kätte saanud õigeksmõistmise usu kaudu;

31aga Iisrael, kes taotles õigeksmõistmist Seaduse järgi, ei ole Seaduse täitmist saavutanud.

32Mispärast? Sest nad ei lähtunud usust, vaid arvasid õigeks saavat tegudest. Nad komistasid vastu komistuskivi,

33nagu Pühakirjas öeldakse:

„Vaata, ma panen Siionisse kivi, mis paneb inimesed komistama,

ja kalju, mis paneb nad kukkuma,

ja kes temasse usub, ei jää häbisse!“