Ilmutus 7 - Estonian Contemporary Version?

Saja neljakümne nelja tuhande märkimine

1Pärast seda ma nägin nelja inglit seismas maailma neljas otsas, hoidmas kinni maailma nelja tuult, et tuul ei puhuks maa ega mere ega ühegi puu peale.

2Ja ma nägin, et idakaarest tõusis veel üks ingel, ja tal oli käes elava Jumala pitsat. Ta hüüdis valju häälega nelja ingli poole, kellele oli antud võim kahjustada maad ja merd:

3„Ärge tehke kahju maale, merele ega puudele, enne kui me oleme pannud pitseri oma Jumala sulaste otsaesisele!“

4Ma kuulsin pitseriga märgitute arvu – sada nelikümmend neli tuhat kõigist Iisraeli suguharudest:

5Juuda suguharust märgiti pitseriga kaksteist tuhat,

Ruubeni suguharust kaksteist tuhat,

Gaadi suguharust kaksteist tuhat,

6Aaseri suguharust kaksteist tuhat,

Naftali suguharust kaksteist tuhat,

Manasse suguharust kaksteist tuhat,

7Siimeoni suguharust kaksteist tuhat,

Leevi suguharust kaksteist tuhat,

Issakari suguharust kaksteist tuhat,

8Sebuloni suguharust kaksteist tuhat,

Joosepi suguharust kaksteist tuhat,

Benjamini suguharust kaksteist tuhat pitseriga märgitut.

Rahvahulk valgetes rüüdes

9Pärast seda ma vaatasin: ennäe, suur rahvahulk, keda keegi ei suutnud kokku lugeda, igast hõimust, suguharust, rahvast ja keelest. Need seisid trooni ja Talle ees, valged rüüd seljas ja palmioksad käes.

10Nad hüüdsid valju häälega:

„Pääste on meie Jumalal,

kes istub troonil,

ja Tallel!“

11Ja kõik inglid, kes seisid trooni, vanemate ja nelja olevuse ümber, heitsid trooni ette silmili maha ja kummardasid Jumalat.

12Nad hüüdsid:

„Aamen!

Kiitus ja austus ja tarkus

ja tänu ja au ja vägi ja tugevus

olgu meie Jumalale igavesest ajast igavesti!

Aamen.“

13Siis pöördus üks vanemaist minu poole küsimusega: „Kes on need valgetes rüüdes ja kust nad tulevad?“

14Ma vastasin: „Mu isand, sina tead seda!“ Ja ta ütles mulle: „Nemad on need, kes tulevad suure viletsuse keskelt. Nad on puhtaks pesnud oma rüüd ja teinud need valgeks Talle veres.

15Seepärast

nad on Jumala trooni ees

ja teenivad teda ööd ja päevad tema templis,

ja see, kes istub troonil,

varjab neid oma kohalolekuga.

16„Neile ei tule iial enam nälga

ega iial enam janu,

ka ei põleta neid päike“

ega palavus.

17Sest Tall, kes on trooni keskel,

hoiab neid kui karjane,

„ta juhatab nad eluvee allikaile“.

„Ja Jumal pühib ära kõik pisarad nende silmist.“ “