2. Korintlastele 1 - Estonian Contemporary Version?

1Paulus, Kristuse Jeesuse apostel Jumala tahtel, ja vend Timoteos,

Korintoses olevale Jumala kogudusele ja kõigile Ahhaias asuvaile Jumala pühadele:

2Armu ja rahu teile Jumalalt, meie Isalt, ning Issandalt Jeesuselt Kristuselt!

Kõige lohutuse Jumal

3Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa, kõige lohutuse Jumal.

4Tema lohutab meid igas meie ahistuses, et meie omakorda võiksime lohutada neid, kes on mis tahes ahistuses lohutusega, mida me saame Jumalalt.

5Sest nii nagu me oleme osalised rohketes Kristuse kannatustes, nõnda saame me ka rohkesti lohutust Kristuse kaudu.

6Kui nüüd meid ahistatakse, siis sünnib see teie julgustuseks ja päästmiseks. Ja kui meid julgustatakse, siis sünnib see teie julgustuseks nende samade kannatuste talumises, mida meiegi kannatame.

7Ja meie lootus teile on kindel, sest me teame, et nii nagu te olete saanud osa meie kannatustest, saate osa ka meie lohutusest.

8Me ei taha, vennad ja õed, et teile jääks teadmata, millist ahistust me Aasia provintsis kogesime. Meid rõhuti nii rängalt üle meie jõu, nii et me ei lootnud pääseda eluga.

9Tõepoolest, tundsime, et meile on langetatud surmaotsus. Ent see õpetas meid lootma mitte eneste peale, vaid Jumala peale, kes surnud üles äratab.

10Tema päästis meid sellest surmavast ohust ja päästab uuesti. Tema peale oleme lootnud, et ta päästab ka edaspidi,

11kui ka teie meie eest palvetades appi tulete. Siis paljud tänavad Jumala käest tulnud armuanni eest, mis anti meile paljudele palvetele vastates.

Muutused Pauluse plaanides

12Meie kiitlemine on see: meie südametunnistus kinnitab, et me oleme elanud selles maailmas, ja eriti suhetes teiega, jumalikus pühaduses ja siiruses. Seda oleme me teinud mitte ilmalikus tarkuses, vaid Jumala armus.

13Me ei kirjuta teile midagi sellist, mida te ei suudaks lugeda ega mõista. Ma loodan,

14et kui te seni olete meid mõistnud vaid osaliselt, siis te jõuate ka täieliku mõistmiseni, nõnda et te võite Issanda Jeesuse päeval kiidelda meist, nagu meie kiitleme teist.

15Selle usaldusega ma kavatsesin tulla esiteks teie juurde, et te saaksite teistkordselt armu,

16ja teie kaudu jätkata teed Makedooniasse ja Makedooniast tulla tagasi teie juurde ning lasta teil mind saata teele Juudamaale.

17Selline oli mu plaan. Kas ma toimisin kergemeelselt? Või teen ma oma plaane meelt muutes, öeldes kõigepealt „jah-jah“, ja siis „ei-ei“?

18Kuid Jumal on ustav, nii et meie kõne teile ei ole ühtaegu „jah“ ja „ei“.

19Sest Jumala Poeg Jeesus Kristus, keda meie – mina, Siilas ja Timoteos – oleme teie seas kuulutanud, ei olnud ühtaegu „jah“ ja „ei“, vaid temas on alati olnud „jah“.

20Sest nii palju kui on Jumala tõotusi, on Jeesuses „jah“ neile kõigile. Seepärast ütleme meiegi tema abiga „aamen!“ Jumala kiituseks.

21Jumal on see, kes on kinnitanud meid koos teiega Kristusesse. Tema on meid võidnud

22ja oma pitseriga märgistanud ning andnud oma Vaimu pandi meie südamesse.

23Olgu Jumal mulle tunnistajaks minu hinge juures, et teie säästmise pärast jätsin ma Korintosesse tulemata.

24Me ei taha valitseda teie usu üle, sest usus te püsite niigi, vaid me töötame koos teiega, et te võiksite olla rõõmsad.