1Võtke lahkesti vastu usus nõdrad ja ärge vaielge erimeelsuste üle.
2Üks usub, et süüa võib kõike, aga kes on nõder, sööb ainult taimetoitu.
3Kes sööb, ärgu põlastagu seda, kes ei söö. Ja kes ei söö, ärgu mõistku kohut selle üle, kes sööb, sest Jumal on tema vastu võtnud.
4Kes oled sina, et mõistad kohut võõra sulase üle? Oma isanda ees ta seisab või langeb. Aga ta jääb seisma, sest Issand suudab teda püsti hoida.
5Mõni peab üht päeva teisest paremaks, teine aga kõiki päevi ühesuguseks. Olgu igaüks oma otsuses kindel!
6Kes tähistab mingit päeva, tähistab seda Issandale; ja kes sööb, sööb Issandale, sest ta tänab Jumalat; samuti see, kes jätab söömata, teeb seda Issandale ja tänab Jumalat.
7Sest ükski meist ei ela iseenesele ja ükski ei sure iseendale.
8Kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Seepärast, ükskõik, kas me elame või sureme, oleme ikka Issanda omad!
9Just selleks on ju Kristus surnud ja saanud jälle elavaks, et ta oleks nii surnute kui elavate Issand.
10Aga miks sina mõistad kohut oma venna või õe üle? Või miks sina neid põlastad? Eks tuleb meil kõigil kord seista Jumala kohtujärje ees,
11nagu on kirjutatud:
„ „Nii tõesti kui mina elan,“ ütleb Issand,
„minu ees peab nõtkuma iga põlv,
ja iga suu peab kiitma Jumalat.“ “
12Nõnda peab siis igaüks meist enda kohta Jumalale aru andma.
Vastastikusest hoolimisest13Ärgem siis mõistkem enam kohut üksteise üle! Pigem otsustagem hoiduda saamast vennale komistuseks ja pahanduseks.
14Ma tean ja olen veendunud Issandas Jeesuses, et midagi ei ole ebapüha iseenesest, vaid on ebapüha üksnes sellele, kes midagi peab ebapühaks.
15Sest kui su vend või õde tunneb piina sellepärast, mis sa sööd, siis ei käitu sa enam kooskõlas armastusega. Ära hävita oma toiduga kedagi, kelle eest Kristus on surnud!
16Sellepärast ärgu saagu hea, mis teil on, pilgatavaks.
17Sest Jumala riik ei ole mitte söömine ega joomine, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus.
18Igaüks, kes selliselt teenib Kristust, on Jumalale meelepärane ja tunnustatud inimeste poolt.
19Nõnda siis taotlegem seda, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks!
20Ära lammuta toidu pärast Jumala tööd! Kõik toit on küll puhas, aga on vale süüa seda, mis teise komistama paneb!
21Parem on mitte süüa liha ega juua veini ega teha midagi sellist, mille tõttu su vend või õde kiusatusse satub.
22Mida iganes sa nende asjade kohta usud, hoia see enese ja Jumala vahel! Õnnistatud on see, kes ei süüdista end asjade pärast, mis ta heaks kiidab.
23Aga kes kahtleb ja siiski sööb, on süüdi, sest see ei tule usust. Aga kõik, mis ei tule usust, on patt.
Who We AreWhat We EelieveWhat We Do
2025 by iamachristian.org,Inc All rights reserved.